Minust

Minu nimi on Dina Halitova, olen muusikaõpetaja, kelle professionaalne identiteet on kujunenud pikaajalise muusikaõppe, interpretatsioonipedagoogika ning praktilise õpetajatöö kogemuse koosmõjus. Minu õpetajatee sai alguse 9-aastaselt Ahtme Muusikakoolis klaveriõpinguid alustades. See periood kujunes esimeseks teadlikuks õppimise ja enesearengu kogemuseks, kus pidin õppima püsivust, enesejuhtimist ning tehniliste ja kunstiliste väljakutsete ületamist. Aja jooksul kujunes muusikast minu jaoks väärtuspõhine erialavalik, mis suunas mind õpetajaameti poole ning kujundas arusaama õpetamisest kui inimarengut toetavast loovprotsessist.

Olen lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias interpretatsioonipedagoogika magistrikraadi klaveri erialal. Õpingud kujundasid minu pedagoogilist mõtlemist, toetudes konstruktivistlikule õpikäsitusele, mille kohaselt õpilane loob uusi teadmisi varasemate kogemuste põhjal. Lähtun oma töös kaasaegsest õpikäsitusest, mis on kooskõlas Eesti haridusstrateegia põhimõtetega, rõhutades õppija autonoomiat, loovust ning elukestva õppe oskuste kujunemist.

Minu õpetamispraktika on tugevalt seotud kaasava hariduse põhimõtetega. Pean oluliseks, et iga õpilane tunneks end õppeprotsessis väärtustatuna, sõltumata tema võimekusest või õpistiilist. Rakendan diferentseeritud õpet, kohandades õppetegevusi vastavalt õpilaste individuaalsele arengutasemele, motivatsioonile ja õpivajadustele. Kaasava hariduse rakendamisel lähtun sotsiaalkonstruktivistlikust õppimiskäsitusest, kus õppimine toimub sotsiaalse suhtluse, koostöö ja tähendusliku tagasiside kaudu.

Minu õpetajatöös on olulisel kohal kogemuslik ja reflektiivne õppimine. Kasutan tunnitöös laulmist, pillimängu, loovaid muusikalisi ülesandeid ning muusikaajaloo ja kultuurikonteksti seostamist, et toetada õpilaste muusikalise kirjaoskuse arengut. Pean oluliseks, et muusikaõpe toetaks nii kognitiivset arengut kui ka emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust. Selline lähenemine toetab õpilaste üldpädevuste kujunemist ning vastab kaasaegse hariduspoliitika eesmärgile arendada mitmekülgseid, kriitiliselt mõtlevaid ja loovaid õppijaid.

Haridusvaldkonnas olen töötanud ligikaudu 14 aastat. Minu õpilased on saavutanud häid tulemusi erinevatel klaveri konkurssidel, kuid pean olulisemaks õppeprotsessi kvaliteeti kui üksikuid saavutusi. Lähtun arengupsühholoogilistest ja motiveeriva õppimise teooriatest, toetades õpilaste sisemist motivatsiooni, eneseregulatsiooni ja teadlikku harjutamisprotsessi. Õpetajatöös näen end mitte ainult teadmiste vahendajana, vaid õppimise juhendaja, mentori ning õpilase arengu toetajana.

Olen töötanud nii huvikoolis kui ka üldhariduskoolis muusikaõpetajana. Üldhariduskoolis töötamine võimaldab mul panustada laiemalt õpilaste sotsiaalsesse ja kultuurilisse arengusse ning toetada nende üldpädevuste kujunemist. Näen oma rolli õpetajana ka muutuste loojana haridusruumis - minu eesmärk on panustada õppekeskkonna kujundamisse, mis toetab loovust, kaasatust ja koostöist õppimist. Selline lähenemine on kooskõlas kaasaegsete hariduspoliitiliste suundumustega, mis rõhutavad õppijakeskset ja tulevikku suunatud haridust.

Õppetöös kasutan aktiivõppe meetodeid ning praktilist musitseerimist, kuna muusikaõpe on minu hinnangul eelkõige kogemuslik ja tähendusloomele suunatud protsess. Toetan õpilaste iseseisva mõtlemise, probleemilahendusoskuse ning eneseanalüüsi arengut. Õpilaste reflektiivne õppimine aitab kujundada nende enesejuhtimisoskust ning toetab elukestva õppe põhimõtete rakendumist.

Alates 2025.–2026. õppeaastast töötan muusikaõpetaja ja klassijuhatajana Tallinna Mahtra Põhikoolis. Muusikaõpetaja rollis vastutan ainekava eesmärkide täitmise, õpilaste muusikalise kirjaoskuse kujundamise ning loovuse arendamise eest. Klassijuhataja töö on seejuures süvendanud minu arusaama õpetajast kui sotsiaalsete protsesside juhist ja teadlikust õpikeskkonna kujundajast.

Klassijuhatajana juhin regulaarselt klassi- ja arenguvestlusi ning toetan õpilaste sotsiaal-emotsionaalset arengut. Näiteks olen korraldanud klassis aruteluringe teemal Kuidas toetada üksteist õppimisel, kus õpilased sõnastasid koostööreegleid ning analüüsisid oma rolli klassikollektiivis. Selle tegevuse tulemusena paranes klassi sisekliima ning vähenes konfliktide arv. Dokumenteerin sellised tegevused klassijuhataja tööplaanis ja refleksioonimärkmetes.

Meie koolis rakendatakse kogukoolipõhist lähenemist, kus SEP-hommikuringid toetavad õpilaste eneseteadlikkust, enesejuhtimist ja koostööoskusi. Olen hommikuringides kasutanud muusikalisi kuulamisülesandeid emotsioonide sõnastamiseks, näiteks Millise meeleolu see muusika loob?, mis on aidanud õpilastel õppida oma tundeid paremini väljendama. See näide kinnitab minu veendumust, et muusikaõpetus toetab ka õpilaste sotsiaal-emotsionaalset arengut.

Pean turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomist õpilaste akadeemilise ja emotsionaalse arengu eelduseks. Rakendan diferentseerimist ning loon õppetegevusi, kus igal õpilasel on võimalus kogeda eduelamust. Näiteks võimaldan muusikatundides erinevaid rolle - laulja, rütmimängija, analüüsija -, et toetada erineva võimekusega õppijaid.

Olen oma professionaalses arengus pidevalt õppiv õpetaja ning lähtun reflektiivse praktiku mudelist, kus oma õpetamistegevust analüüsitakse ja arendatakse järjepidevalt. Pärast suuremaid õppeprojekte koostan eneseanalüüsi, hinnates õpieesmärkide saavutamist, õpilaste kaasatust ja kasutatud meetodite tulemuslikkust. Täiendan end regulaarselt koolitustel ja seminaridel, et rakendada kaasaegseid pedagoogilisi, digitaalseid ja innovaatilisi õppemeetodeid.

Minu pikaajaline eesmärk on toetada õpilaste terviklikku arengut, kujundada positiivset suhtumist muusikasse ja kultuuri ning panustada haridusvaldkonna arengusse, kasvatades kultuuriteadlikke, loova mõtlemisega ja sotsiaalselt vastutustundlikke õppijaid.

Töökäik

Hariduskäik

Fotod